Juba kohe-kohe saan öelda pidulikult Londonile „Hello, how do you do?“. Mõelda vaid, kogu kuningriigi hiilgus on peagi minu ees. Olen vahepeal taaskord väga palju googeldanud, seedinud googeldatud infot, siis veel pisut googeldanud, siis arutanud reisikaaslastega läbi seeditud googeldatud infot ning jõudnud lõpuks mingitele arusaamistele.
Arusaam nr 1. London on väga suur ja seal on väga palju näha-teha. Ilmselgelt tuleb teha valikuid ning leppida, et 4 päeva jooksul on võimalik näha vaid väga väikest osakest Londonist.
Arusaam nr 2. Tuleb oma päevakava hästi planeerida. Seda lugesin tegelikult ühest blogist aga linnaplaani vaadates, siis igati nõus.
Arusaam nr 3. Tuleb pileteid ette broneerida – seda nii tasulistesse, kui ka osadesse mittetasulistesse külastuspaikadesse.
Arusaam nr 4. Tulebki leppida sellega, et see on vaid „appetizer“ reis ning teinekord soojemal ajal ehk pikemaks minna. Siis saab nautida ka Londoni suuri parke, mis külmal jaanuarikuul ehk nii atraktiivsed pole.
Juba peaaegu reisil ehk ettevalmistusi tegemas
Aga reisiettevalmistustest siis. Majutus on olemas, sellest saagast saad lähemalt lugeda siit. Lahendamist vajavad küsimused, kuidas saada lennujaamast hotelli ja tagasi, missugune ühistranspordipileti valik teha ning mida siis ikkagi täpsemalt Londonis ette võtta. Oluline, et mitte hakata vales suunas risti-rästi amokki jooksma. Ehk juhindume minu viimase aja ühest lemmiklausest „Kui sa tead, kuhu sa tahad minna, on suurem tõenäosus kohale jõuda“. Tuleb kindlasti kasuks ka siin kontekstis…
Kuidas saada lennujaamast hotelli ja tagasi?
Õnneks leiab googeldades kiirelt inglasliku põhjalikkusega koostatud ülevaatlikku infot võimalike transpordiviiside kohta. Stanstedi maandujatele või õhkutõusjatele soovitan seda lehte. Kiireim viis (47 minutit) Stanstedi lennujaamast Londonisse saada on rongiga, aga kahjuks mitte Paddingtoni lähistele ning samuti mitte öisel ajal, seega see variant jääb ära.
Järgmiseks kaalusin hotelli poolt lahkelt pakutud varianti kasutada privaattransporti. Uhke värk ju, soliidselt musta riietatud härra ootab minu nimesildiga nelja Eestimaa leedit saabujate alal. Astud passikontrolli alalt välja ning hakkad ootusärevalt silmadega oma nime otsima. No muidugi on aegade jooksul ette tulnud ka pisut teisiti lõppenud „vastuvõtmisi“, aga no ei tasu nüüd oma „day dreamingut“ pooleli jätta. Siis juhatab härra meid privaatsesse transpordivahendisse ning sõidutab sujuvalt hotelli ette. Ei mingit muret, kust leida õige bussipeatus, õige buss ning logiseda mööda mitmeid peatusi. Nii ja kus on aga? Ahaa, just nii, miks ma kirjeldan seda kui „oleks“ varianti. Ikka selleks, et hind kirjeldatud teenusel on 75 naela (86 €) üks ots, lisaks veel autojuhi parkimiskulud lennujaamas. Kuna ma ei tea, kui vara ta sinna kohale tuleb, kas lennuk maandub õigeaegselt ning kus tsoonis transpordihärra täpselt pargib, siis võib hind kujuneda nii 3,6 – 9 naela (4,13-10,33 €), mis ei ole ju tegelikult ka palju kuna reisime neljakesi, aga siiski, siiski – kogusumma nii 182 € (transport neljale edasi-tagasi).
Nii sai valitud lennujaamatransfeeriks National Express buss, millel on ohtralt väljumisi mõlemal suunal, sealhulgas ka öisel ajal. Paddingtoni raudteejaamast on meie hotelli 0,2 miili ehk 320 meetrit, seega võiks öelda „lühikese jalutustee kaugusel“. Šikilt riietatud härrasmehe meid eskortimas võime lihtsalt ise juurde mõelda. Neljale bussipiletid edasi-tagasi maksid 81 naela ehk 92 €. Võrreldes182 euroga kokkuhoid missugune ja tegelikult meile ju meeldibki ühistranspordiga seigelda – näeb rohkem kohalikku elu ja jääb sisse väike närvikõdi, kas ikka jõuame õigel ajal bussile ja muud sellised üsnagi mõistmatud mõttevälgatused.
Londonis liikumine
Erinevaid ühistranspordi vahendeid on Londonis küllaga – maa all, maa peal, õhus, vees, rööbastel, ratastel. Transpordivahendites maksuvahendina saab kasutada kaardi nimega Oyster card (ostad kaardi, laed raha peale, piiksutad transpordivahendisse sisenemisel ja väljumisel) ning viipemakse funktsiooniga pangakaarti. Kui üks mu tuttav oma Londoni muljeid rääkis, siis ei saanud ma alguses kohe arugi millest jutt. Nii uskumatult lihtne kõlas see pangakaardiga maksmise süsteem. Viipad enne transpordivahendisse sisenemist ning säästad end eraldi kaardi soetamisest ja arvutamisest, kui palju sul laetud rahast alles on. Mõtlesin igatahes selle variandi järgi proovida.
Kel huvi pikemalt transpordisüsteemist, maksevahenditest ja muust sellega seonduvast, siis küll inglisekeelne, kuid hästi ülevaatlik leht asub siin.
Kuidas plaanime veeta oma Londoni-päevad?
Koostasin hüpoteetilise päevakava – 4 päeva Londonis! Kuidas kõik läheb ning mis mõtted kohapeal tekivad ole pärast näha. Teen võrdluseks hiljem ka ülevaate – plaanid versus tegelikkus…
Päev 1
Saabume poolest päevast hotelli. Kuna päev alles poisike, siis mõistlik on peale väikest puhkepausi end püsti ajada ning tegutsema hakata. Kasvõi afternoon dringile – kuna pubi on üks õige inglase õige kohtumispaik, siis maal ikka maa kommete kohaselt! Aga kui nüüd tõsiselt rääkida, siis võiks võtta suuna Piccadilly Circus`e ja Trafalgari väljaku suunas. Maitseks juba tükike Londonit või nii… Muuseumid suletakse kell 18.00, seega kunst, ajalugu ning maailmaimed peavad veel järgmist päeva ootama, aga usun, et saame ka aja Trafalgaril, Soho linnaosas või siis Chinatownis ehk Hiinalinnas kuluma.
Päev 2
Esimene terve päev. Saame kasutada valget aega, et linnast hea ülevaade saada. 135 meetri kõrgusel peaksid täiesti arvestatavad vaated olema. Kõrgustesse viib muidugi London Eye vaateratas. Tiir kestab 30 minutit, seega jääb kenasti aega, et veel külastada British Museum`it, mis on avatud igapäevasel 10.00-17.30, sissepääs tasuta. Aitäh brittidele, et oma külalistele sellise vahva kingituse on teinud – palju tasuta muuseume! Ei tea kas selleks, et saaks rohkem pubis kukrut kergitada… No igatahes millalgi peab sööme ka ja loodan, et midagi imemaitsvat! Hiljem jõuab põigata mõnda kaubanduskeskusesse, Harrods`isse näiteks.
Päev 3
Talvisel ajal toimub Buckinghami palee juures vahtkonnavahetus vaid teatud päeviti. Mõned allikad ütlevad ülepäeviti, kuid leidsin lehe, kus paistis päris adekvaatset infot olema ning nende sõnul ikkagi peaaegu et iga päev. Vahtkonnavahetus algab kell 11.00, kestab 45 minutit ning hea vaatamiskoha saamiseks soovitatakse kohale tulla juba kell 10.15. Külma käes 45 minutit oodata, et siis 45 minutit tseremooniat vaadata – tuleb kotti kas topeltkindad või topeltkange plaskusisu panna. Peab veel mõtlema, kumma plaani juurde jääda.
Buckinghami paleesse hetkel sisse ei saa (sinna saab üldse vaid mingitel nädalatel aastas), seega võiks peale vahtkonnavahetust suunduda edasi kuhugi siseruumidesse, et taas end üles soojendada. Muuseumikirjelduste põhjal on National Gallery ja National Portrait Gallery väga põnevad, asuvad sobiva jalutuskäigu kaugusel Buckinghami paleest ning usun või vähemalt loodan, et seal on ka soe. Mõlemad muuseumid on avatud 10.00-18.00 ning sissepääs muidugi tasuta. Peale kunstielamusi jääb aega veel shopinguteks, kohvikuteks, kella viie teeks (sedagi tahaks väga nautida) ja jooksvateks plaanideks.
Päev 4
See on reisi üks tähtsamaid päevi! Miks, kirjutan hiljem, aga päevale pidulikkuse lisamiseks peab see sisaldama glamuuri, väärikust ning imekauneid vaateid.
Kui glamuur ei tule sinu juurde, siis tuleb ise tema juurde minna! Usun, et Madame Tussauds`i vahakujude muuseumis koos kõrg- ja aadlikihiga ühiseid hetki veetes saab glamuurile sammukese lähemale. Kui seda mitte, siis saab vähemalt ahhetada ja ohhetada kui ehtne kõik on (loodetavasti) ning mujata, kui lühike või pikk keegi on.
Ajaloohõngulist väärikus saab nautida Museum of London nimelises muuseumis, mis oma asukohariiki silmas pidades kindlasti ohtralt pakub. Avatud igapäevaselt 10.00-18.00, tasuta sissepääs.
Kuna terve selle ning eelmise päeva oleme saanud imetleda Londonit oma silma kõrguselt (ok, äkki double deckeri (kahekorde buss) aknast ka), siis ehk tasub viimasel päeval veel Londonile kõrgelt pilk peale visata. Ausalt öeldes ma päris täpselt ei ole selle asutuse kontseptsioonist aru saanud, aga infokillukesed ütlevad, et on kõrge maja – 160 meetrit (võrdluseks London Eye on 135 meetrit), seal on mingi aed, mingid kohvikud, ilus vaade, tasuta sissepääs – hästi, teeme ära. Seega plaanime külastada Sky Garden`it, mis on siis ka väga heaks alternatiiviks London Eye`le, mille tavapilet on 25,20 naela (28,9 €). Eks siis näis, et kas on alternatiiv või mitte.
Ma tunnen justkui ma oleksin Londonis juba käinud. Peale neid googeldamisi, kaartidel asukohtade ja vahemaade tuvastamisi, on linn juba omaks ja tuttavaks saanud. Usun, et see tunne kaob kui kohale jõuan ning kõik on ikkagi väga võõras, aga hea on iseenesest minna „tuttavale pinnale“.