Mulle meeldib suunata pilk ikka tulevikku ning mitte takerduda minevikku, aga kui sul on olnud nii äge aasta, siis ei saa seda mitte meenutamata jätta. Seega jätkem kõrvale kõik melanhoolsed südamepuistamised ning vaadakem möödunule kui uutele algustele, õppimistele ning pööraselt põnevatele kogemustele.
Olen juba ammu plaaninud neid kõiki põnevaid lugusid ka teiste reisihuvilistega jagada, kuid seni olen miskipärast neid vaid endale hoidnud. Need on küpsenud minu sees nagu õunad puu otsas ning nüüd on saabunud aeg hakata punaseks küpsenud mahlaseid vilju korjama…
Minu 2018 aasta algas Maltal ja seda sõna otseses mõttes. Lendasin oma kahe sõbrannaga 31.12.2017 Maltale ning üks minu suur soov – veeta aastavahetus Eestist eemal – saigi tõeks.
Veebruaris sõitsin ma oma kalli tütrekesega Gran Canariale. Selle reisi jooksul sain ma tunda kõvasti reisimise valu. Mõnu ka, kuid kahjuks seda sel korral vähem. Aga oi missugused õpetavad kogemused ja üllatavad pöörded…
Mai kuu kujunes ootamatult tihedaks kuivõrd sain ootamatu varajase juubelikingi, mis tähendas seda, et mul oli rõõm seigelda Veneetsia kitsastel tänavatel ning näha kogu veepealse linna ilu. Peale vahepeal kolme kodus veedetud päeva astusin juba uuesti lennukile, et minna reisile, mis oli juba nii 8 kuud tagasi ette planeeritud – kordusreis Maltale. Teises seltskonnas, teises piirkonnas, teisel hooajal.
Juunis ootas mind imeline Santorini saar, millest lühidalt ei ole võimalik rääkida, seega loete lähemalt kui selle kohta postitus tuleb.
Augustis ootas autoreis Poola ning peamiseks sihiks Gdanski linn. Algselt planeeritud Horvaatia reis pidi jääma oma päevi ootama, kuid Poola on ju ka tore.
Minu kinnisideest oma juubeli ajal kuhugi ära sõita kujunes siiki asjaolude kokkulangemisel välja pre-juubelireis ehk jõudsin paar päeva enne tähtsat päeva siiski Eesti tagasi. Reisisihiks sai Iisrael, ja teate ma ütlen, see vast oli midagi! Tõsiselt, läheksin meeleldi ka tagasi ning uitaksin veel rahus mööda Jeruusalemma vanalinna tänavaid ning Eilati piirkond on veel täiesti nägemata. No ja muidugi kogesin ka Iisraeli reisiga nii mõndagi uut üllatavat olukorda…
Ma olen õnnelik ja tänulik, et mul on olnud üliäge aasta – 8 reisi seljataga. Kõik omamoodi õppetunnid minu eluülikoolis, aga õppida mulle meeldib, seega olen oma kogemustelt taas rikkam ning targem!
2019 aastal uue hooga!